Kolmapäev, juuni 16, 2010

ENEKE ajakirjandusest

Ajakirjandus arenes tormiliselt 19. saj. Seda soodustasid suhteline trükivabadus enamikus riikides ning side- ja trükitehnika edenemine. Uudiste kiiremaks kogumiseks ja edastamiseks asutati teadete- ja telegraafiagentuure, sugenesid elukutselised ajakirjanikud (reporterid).

Uudiste hankimine moondus tihtipeale kõmutegemiseks ja sensatsioonijahiks. Kodanlikust a-st sai ärivahend, klassikasu ja kodanliku poliitika kaitsja. Ent tekkis ka sotsialismi ideid levitav a.: 1848-49 ilmus K. Marxi ajaleht "Neue Rheinische Zeitung".
19. saj. lõppkümnendil oli töölisajakirjandust juba paljudel maadel. 1900 hakkas ilmuma leninlik «Iskra», 1912 «Pravda» («Pravda» esiknumbri ilmumise päeva 5. maid tähistatakse NSV Liidus ajakirjanduse päevana). NSV Liidu jt. sotsialismimaade a. toetub varasema eesrindliku a-e kogemustele. Selle a-e peaeesmärk on tõepärase ja aktuaalse teabe andmine.

Nõuk. a-l on lugejate hulgas suur vastukaja, kaastöö ja ettepanekutega osalevad nad a-e väljaandmises. Kapitalistlike maade progressiivse a-e esirinnas on kommunistlike ja töölisparteide häälekandjad (näit. Prantsusmaal ajaleht «l'Humanité»).

8. sept. (fašistide hukatud tšehhi ajakirjaniku, kommunist Julius Fučíki)  surmapäeval) tähistatakse rahvusvahelist ajakirjanike solidaarsuse päeva. Tänapäeval on kogu maailmas u. 30 000 ajalehte, ligi 8000 neist on päevalehed. NSV Liidus ilmub u. 8000 ajalehte, loetavaimad päevalehed on «Pravda» (trükiarv ehk tiraaž 10,7 milj.) ja «Komsomolskaja Pravda» (10,1 milj.). Kapitalistliku maailma loetavaim päevaleht on Jaapani «Asahi Shimbun» (hommiku- ja õhtuväljaande tiraaž kokku üle 10 milj.).

Tuntuimad teadeteagentuurid on NSV Liidus TASS, USA-s AP (Associated Press) ning Suurbritannias Reuter. Maailma loetavaim ajakiri on USA kirjanduslik-poliitiline «Reader's Digest» (ilmub rohkem kui kümnes keeles, tiraaž 19,4 milj.).

NSV Liidus on suurim tiraaž naisteajakirjal «Rabotnitsa» (13 milj.). Esimene eestikeelne ajakiri «Lühhike öppetus» ilmus 1766-67 Põltsamaal, esimene eestikeelne ajaleht «Tarto maa rahwa Näddali-Leht» 1806 Tartus. Järjepideva a-e ja lehelugemisharjumuse lõi J. V. Jannseni 1857 asutatud «Perno Postimees». Suur tähtsus oli C. R. Jakobsoni «Sakalal».

19. saj. lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte. 1981. a. I poolel oli Eestis ajalehti 43 ja ajakirju 28. Loetavaimad ajalehed on «Rahva Hääl» (tiraaž 161 900) ja «Noorte Hääl» (147 900). Lastele ilmuvad ajaleht «Säde» ning ajakirjad «Täheke» ja «Pioneer», noorteajakiri on «Noorus».