Eesti Nõukogude Vabariigi väljakuulutamine 1918 aastal

Punaarmee pealetung ja Eesti Töörahva Kommuuni loomine

Pärast revolutsiooni Saksamaal tühistas Nõukogude valitsus Brest-Litovski rahulepingu ja Punaarmee alustas okupeeritud alade vabastamist. Seoses sellega koondati 1918. aasta novembris Narva juurde Eesti kommunistlikud kütipolgud ja Pihkva alla läti kütid. 28-29. novembril vabastati Narva Saksa okupantide ja eesti valgekaartlaste käest. Lahingus kandis raskeid kaotusi Viljandi kommunist­lik kütipolk, kus langes ligikaudu poolsada võitlejat, nende hulgas Jaan Sihver.

29. novembril kuulutati Narvas välja iseseisev Eesti Nõukogude Vabariik : Eesti Töörahva Kommuun. Töörahvas alustas energilist võitlust nõukogude võimu kehtestamise eest kogu Eesti alal. 7. detsembril tunnustas Vene SFNV valitsus Eesti Nõukogude Vabariiki. Nõukogude Eestile anti ulatus­likku majanduslikku ja sõjalist abi.

Eesti kodanliku valitsuse olukord oli ebakindel, sest tal puudus rahva toetus. Surmanuhtluse ähvardusel kodanlikku armeesse mobiliseeritud meestest jooksis enamik enne rindele jõudmist laiali. 1918. aasta detsembris saadeti Viru rindele 2500 meest, kellest deserteeris 1500 meest. 20. detsembril puhkes Tartus ülestõus ning siin taastati oma jõududega nõukogude võim veel enne, kui Punaarmee üksused linna jõudsid.

Üksteise järel vabastati Võru, Rakvere, Valga ja Tapa

1919. aasta algul jõudsid Punaarmee väeosad 30—35 kilo­meetri kaugusele Tallinnast. Läti kütipolgud vabastasid 3. jaanuaril Riia ja Lätis läks võim töörahva kätte. Tallinnas valmistusid töölised relvastatud ülestõusuks.

Originaal: H. Liim, K. Siilivask. 1988. Eesti NSV ajalugu. Õpik IX-XI klassile.